Hernhuutlaste roll eesti kultuuriloos
kõik inimesed kaasa rääkida.
Kadrina palvemaja
Mõju muusikale
2
Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes
palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne.
Mitmehäälse koorilaulu arengut hoogustavaks asjaoluks oli 1637. a. ilmunud Stahli lauluraamatu II
osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma
Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja
lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse
koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.
Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi
kihelkonnakoolist.