Varakristlus
asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks
institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus
roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said
muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist
kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja
noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja
Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse
laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal
õppimas Jaan-Eik Tulve)
Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga.
1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida
peetakse kaheksa korda
annaabi.ee 
