Eesti Uusaeg
ja kunsti, matemaatika ning loodusteaduse ja tervishoiu sektsioonid.
Kodanikuavalikkus: 1860. aastaist hakkas olukord eestlaste sotsiaalse liikuvuse
kasvu, eesti haritlaste aktiivsuse ja eestikeelse trükisõna mõjuvälja laienemise tõttu
kiiresti muutuma. Eesti kodanikuavalikkuse kujunemise esimeseks märgiks oli
eestikeelse ajakirjanduse areng: Jannseni "Perno Postimees", mis oli sarnane
valgustuslik-õpetlikule rahvaväljaandele, rahvuslike noodidega. Avalikkuse märgiks
olid ka 1860. aastail koos käivad haritlaste vabad vestlusringid Peterburis ja Tartus,
kus arutati, mida tuleks teha talurahva olukorra parandamiseks, rahvahariduse
edasiviimiseks ja endise orirahva äratamiseks sajandite unest. "Eesti Postimehe",
"Vanemuise" seltsi, Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula ümber mitmed
noored haritlased nagu Jakob Hurt ja üliõpilased, kes hakkasid tegema ettekandeid ja
algatasid kultuurisi ettevõtteid. 1870