Tiit Lauk humanitaar
tasemel ansamblipartnereid (nt bassimehi) Tartus küll võtta polnud. Kõik viitab aga sellele, et
uus ja aktiivne noorte džässmuusikute põlvkond oli siingi peale sirgumas.
Nagu neist nappidestki andmetest näha, džäss Tartus arenes; mitte küll veel nii hoogsalt kui
Tallinnas, aga siiski märkimisväärse aktiivsusega. Arengut soodustavate asjaoludena tuleks
välja tuua eelmainitud Tallinna parimate tantsuorkestrite/-ansamblite esinemisi Tartu
nooblimates restoranides, millest noored muusikud said eeskuju võtta, ja nii ootamatu kui see
selles kontekstis ka ei ole – Tartu Ülikooli. Kuigi ülikool ei teinud midagi otseselt džässi
edendamiseks, tõmbas ta magnetina õppima hulga džässiga kokku puutunud noori muusikuid
(H. Ambel, O. Avarmaa, R. Gross, E. Juštšuk, B. Kõrver, I. Laaban, R. Marandi, R. Pakasaar
jt), kes tahes-tahtmata osalesid rohkem või vähem ka kohalikus muusikaelus. Mitmeid
Tallinnas džässiga tegelenud, s