Keskaegse linlase toidulaud
eluviisi, kombed, road. Isegi kokad olid sakslased. Eriti suure hoo sai linnade areng sisse
Hansaga liitumisel. Hansalinnade õitseng tõi kaasa kulinaarse kuldajastu. Nii hästi, kui sõi 14.
ja 15. sajandil meie linnarahvas, pole söödud sadu aastaid varem ega hiljemgi. Muidugi olid
suurem osa selleaegsetest linnakodanikest sakslased, kuid linnades elas ju ka eestlasi, kes
võimalust mööda sakste kombeid üle võtsid. Nii et teatud mööndustega võiks 15. sajandi
noobleid linnaroogasid sama moodi Eesti toiduks pidada.
Keskaegne inimene, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või
rukkileib, hirsi- või kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja peale rüüpamiseks kali
või õlu. Leiba söödi palju. Jõukam rahvas eelistas rüübata magusaid ja vürtsitatud veine.
Linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse
määra.