replikatsioonil toimunud vigadele, millel puudub seletus Indutseeritud mutatsioonid – tekivad mutageenide toimel füüsikaliste (peamiselt rediatsioon) või keemiliste tegurite mõjul, mis mõjuvad DNAle hävitavalt Liigitus Punktmutatsioon – mõne lämmastikaluse insertsioon (liitmine), deletsioon (kotamine) või asendamine Missenssmutatsioon – kui saadakse kodoon, mis kodeerib teist aminohapet Nonsenssmutatsioon – kui tulemuseks saadakse koodon, mis valgu sünteesi lõpetab Vaikiv mutatsioon – kui ekslikult replitseerunud koodon kodeerib sama eminohapet mis ennegi Pöördmutatsioon, mis geeni funktsiooni taastab Lugemisraami nihe e. Raaminihe – kui lugemisraam mRNAl nihkub tänu nukleotiidide insertsioonidele või deletsioonile äsja sünteesitud DNAs Mõju Mutatsioonid tekitavad mittefunktsioneerivaid valke, mis võivad olla ohtlikud ja lausa surmavad
Toime järgi jagunevad geenmutatsioonid: 1) üks aminohape asendatakse teisega tähenduslik mutatsioon (missense mutatsioon tekib koodon, mis kodeerib teist aminohapet, ei pruugi olla suurte tagajärgedega, sest uus aminohape võib olla sarnaste keemiliste omadustega ja valk säilitab oma funktsionaalsuse. Samuti võib mutatsioon olla piirkonnas, mis ei muuda oluliselt valgu sekundaarstruktuuri või funktsiooni. 2) tekib stoppkoodon mõttetu mutatsioon (nonsenssmutatsioon vagu süntees lõpeb enneaegselt, tekivad ebatäielikud valguproduktid, mis enamasti on mittefunktsionaalsed) 3) ei muudeta aminohapet sünonüümne mutatsioon (vaikiv mutatsioon), ei mõjuta organismi. Mutatsioon ei avaldu fenotüübis, kui: 1) ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega; 2) mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu ülesannet;
annaabi.ee 
