Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
plaate välja andnud.
Häälutus - saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus
Arno Vihalemm kunstnik ja kirjanik ühes ihikus, alustas kirjutamist 1930ndatel, looming
jätkas paguluses, teatava hilinemisega tuli luuledebüüt aastal 1954. Vihalemma puhul võib
öelda, et lähtepunkt on arbujalikus esteetikas, aga sellest lähtepunktist liigub ta
huvitavates suundades: lorilaul; epigrammi traditsioon ja servapidi hakkab siin kaasa
mängima ka nonsensluule.
Raimond Kolk väheseid autoreid, kes tuleb kirjandusse pärast sõda võrukeelse luulega.
Esikkogu hakkas resoneerima ka Laabani ja Lepiku debüütidega. Kolgi luule juures on
mänginud koguaeg kaasa see, et ta asetub ühelt poolt Eesti traditsiooni taustale.
Lõunaeesti keele trad pole ta radikaalne uuendaja, aga võrreldes adsonlikku kihistusega
midagi uut küll. Adsonis on palju sentimentaalsust, siis Kolgil nii palju seda nuttu ei ole.