Neid linde me tunneme
Lutsi eestlastelt pärit versioonis määras jumal mustaksmäär-
dunud varese alatiseks musta kuube kandma. Kuna künnivares on Eestis piirkonniti levinud
ning kultuurmaistute lind, peeti teda võõralt maalt tulnuks (näiteks Kuramaalt) või mõisnike
tooduks (nimetused: saksamaa vares, vene vares, india vares). Musta värvuse ning sarnasuse
tõttu halvaendeliste vareslaste ronga, kaelushaki ja hallvaresega on ka künnivarest nimetatud
surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka
hallirüülist nunna. Vareseks sõimati ka naabrimeest, kui tülli mindi. Teisal sõnatud väga saa-
matu inimese kohta: ,,Just kui varese vänts, ei kanna kaela" (Palamuse) varesepojad väiksena
nõrgad ja abitud. Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine
tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust.
Rahvauskumusi varesest:
1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene.
2