Vana-Egiptus
vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis
valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil
sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale
sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja.
Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja
ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid
klassiühiskonnas nomosevalitsejaile teatava teokraatliku iseloomu. Hiljem tekib
üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks
tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul).
Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue
riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis).
Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka-
Rooma ajastuni