Vana-Egiptus
sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja.
Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja
ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid
klassiühiskonnas nomosevalitsejaile teatava teokraatliku iseloomu. Hiljem tekib
üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks
tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul).
Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue
riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis).
Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka-
Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad.
Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul
sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos,
annaabi.ee 
