Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
arhailiselt per oli orjade seisund veel raskem ja isandate võim absoluutsem kui klassikalisel
per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli
respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas
ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat
teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini.
Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes
ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb
selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised
seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti
loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund.
Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse