Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
muidugi vaid mõnel aastal, kuni kulukiht võimsust võtab.
Kahtlemata pole enamuse liikide puhul karjatamise aja ja koormuse täpset mõju uuritud.
Seetõttu võib ka osutuda, et mõne I kaitsekategooriaga liigi puhul karjatamist igaks
juhuks välditakse või need kasvukohad muust karjamaast taraga isoleeritakse.
On liike, mis suudavad eksisteerida vaid piisava karjatamise tingimustes. Näiteks
liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel
ja loopeasetes
kadastikes soltub
otseselt nii konkreetse toidutaime olemasolust kui ka niidu
hooldusvottest
- valmikud munevad vaid paljastunud maapinnal paiknevatele madalaks
pügatud lamba-aruheina mätastele. Karjatamise lakkamisel maapinnalähedane
mikrokliima muutub ning asurkond ei suuda ellu jääda (Talvi 2004, Viidalepp ja Remm
1996).
Kokkuvõte
annaabi.ee 
