V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga
rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles
vabadusvaimu. Uuendused hakkavad endale teed rajama. Algab zakeriide *, prageriide *,
liigade* tormine ajajärk. Autoriteet lööb kõikuma, ainuvalitsus lõheneb. Feodalism nõuab
võimu jagamist vaimulikega, oodates rahva paratamatut esileilmumist, kes lõviosa alati
endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest,
linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu
tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat
sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu
rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur.
Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi
annaabi.ee 
