murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder)
1) kaotati pärisorjus (üleminekuaeg 14 a) 2) talupojad kuulutati isiklikult vabaks, moodustasid vaba talurahvaseisuse 3) talupojad kuulutati kolme suurde rühma (peremehed, sulased ja mõisateenijad) 4) talupojad võisid elukohti vahetada ainult kubermangu piires 5) talupojad said perekonnanimed 6) loodi vallad 7) talupojad kaotasid kõik õigused maale, mõisnik andis selle neile rendile, nomineerimata teorent- talupojad sattusid täielikku majanduslikku sõltuvusse mõisnikust 8) lubati omada kinnisvara ja sõlmida rendilepinguid mitmes kohas 9) muudeti varasemad mõisate mõõtmised kehtetuks 10) pärisorjus asendus teoorjusega 5. Millised olid olulisemad maakasutust iseloomustavad jooned 19. saj II veerandil? · teravilja ja viina hinnad langesid- võlad suurenesid- tehti uuendusi
annaabi.ee 
