Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia
(formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama,
sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad,
joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa).
Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse
tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset
üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile
semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele
(värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale,
pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita)
nende ühtsuses.
Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus
annaabi.ee 
