Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari
SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles
pole aegade ühildumist.
Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma)
võib lõpliku objekti või subjekti lause asendada vat-partitsiibiga (ta arvab, et sina magad VS ta arvab sind
magavat). Nominaliseerunud täiendi puhul alussubjekt või objekt on genitiivis ja toimib kui nominaliseerunud
verbi subjekti või objekti laiend (POISI minek tekitas segadust, ma nägin linna vallutamist, linna vallutamine
vaenlase poolt).
Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed. Eesti keeles on mitu lihtsa ehitusega adverbiaalkonjuktsiooni (sellepärast,
et; siis, kui). Vahel jäetakse ,,kui" ära ja lauses on sõnade järjekord ümber pööratud. Tõeliste tingimuslausete
annaabi.ee 
