Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
kurnatuna raske avarii. Ema ootav tütarlaps istus aias. Trepile astunud perenaine
vaatas veel kaua külalistele järele.
50. Mis on nominalisatsioon ja mida on vaja teada selle kasutamisest?
Sündmust väljendav nimisõna (deverbaalsubstantiiv) või nimisõnafraas, mille põhjaks on
kas teonimi, nt päikese tõusmine, rahvaste iseseisvumine, tubade kraamimine, või mõni
muu deverbaalist nimisõna, nt Juku tulek, lapse kiire areng, mehe kõrvalhüpe. Selliseid
fraase nimetatakse nominalisatsioonideks. Nimisõna väljendab nominalisatsiooni korral
mitte tegevust kui protsessi, vaid tegevust kui nähtust. Nimisõna laiendid ei ole sihitised,
öeldistäited ega määrused, vaid täiendid. Need täiendid, millele lauses vastab alus või
sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb -- päikese tõusmine/tõus.
Kraamitakse tube (sihitis) -- tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on
määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v
annaabi.ee 
