Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
puhul on verb kindlas kõneviisis või da-infinitiivi vormis (isegi kui JOOKSEME/JOOSTA, jääme hiljaks),
mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti).
Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt
aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused. Des-vormid tekkisid da-infinitiivist,
lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema
SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid).
Relatiivlausung on kas nimisõnale eelnev (nuttev laps) või järgnev (laps, kes nutab). Relatiivpronoomenina
kasutatakse küsisõnu.
Põhistrateegia lausete koordineerimisel on sidesõnade kasutamine (ja, ning, ega), aga ka kirjavahemärke
kasutatakse. Ka komitatiiv käitub siduvana (Juhan KOOS sõbraGA läks kinno/meie sõbraGA läksime poodi).
annaabi.ee 
