Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
Keeleteadlane lõpetas ülikooli 15. veebruaril 1923. aastal magistrina läänemeresoome keelte alal.
Magistritöö "Rosoni (Eesti Ingeri) murde pääjooned" tegi Mägistet esimeseks ja Tiit Reino
Viitso sõnul ka tähtsaimaks Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijaks (Tiit Reino Viitso
2000).
Doktorikraadi sai Mägiste 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi- , ei- deminutiivid läänemeresoome
keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest (Eva Saar 2015).
1.2. Töökohad
Paralleelselt alustas Mägiste 1925. aasta märtsis Tartu Ülikoolis pedagoogitööd
õppeülesandetäitjana, kuid sai 1929. aastal erakorraliseks professoriks ja tegutses
läänemeresoome keelte alal 1932-1944. Sammuti töötas ajakirjas ‘Eesti keel’ peatoimetajana
aastatel 1932-1935. 1944. aasta sügisel lahkus Julius Mägiste oma 6-liikmelise perekonnaga
Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, sealt Rootsi ja asus 1945
annaabi.ee 
