Filosoofia
Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline.
Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia
on teadus elusloodusest; teoloogia on teadus Jumalast ja jumalikest asjust), sest pole viidata ei
kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis
piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama",
sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia
tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges
filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia
ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste
lahtimõtestamise juures
annaabi.ee 
