Eesti uusaeg (1710-1900)
teatud maalt talumaade mõisastamist. Kuuendik maast oli lubatud suurusjärk, mida
vajaduse korral võis talumaadest ära võtta ja mõisaga liita. See oli
Peterburi-poolne nägemus. Kõige selgemalt tulevad kaks vaadet olukorrale välja
Liivimaal 1842. aastal, mil peetakse taas Liivimaa maapäeva välja joonistuvad
konservatiivid, kes ei soovi olukorda muuta, ning liberaalid. Konservatiivse poole
esindajaks oli Luunja mõisnik Nolken. Rõhutas, et igasugused reformid vähendavad
mõisa võimu. Liberaalide juhiks oli mõisnik, mees nimega Hamilkar von Fölkersahm.
Pakkus välja selle, et tuleb üldse ära lõpetada teotöö ja üle minna palgatööjõu
kasutamisele. Pakkus välja ka selle, et talud tuleb talupoegadele müüa. Esialgu pakub
välja, et see peab toimuma järk-järgult 30-50 aasta jooksul. 42. aasta maapäev lõppes
kompromissiga riigivõimud nõustusid koodimaaga (kuuendikmaaga). Kõikide
annaabi.ee 
