Põllumajandus masinad
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes,
tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka
silekünniatradeks.
2. Adraterade liigitus.
Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks,
kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg
kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks.
Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat
(tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina
(plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel).
3. Adra saha geomeetriline iseloomustus.
Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu
poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal)