Mürgid
Kannuse aluse juures on
paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib
pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda
nähtavasti toodetakse ainult paaritumise ajal, siis arvatakse, et seda kasutatakse eeskätt
võitluses paaritumisvalmi emase pärast. Mürk ei ole inimesele surmav, kuid põhjustab
valulikku (algul väga valulikku) paistetust, mis võib kesta kuid. Ajast, mil nokkloomale veel
karusnaha pärast jahti peeti, on teateid, et koerad, kes pidid pihta saanud loomad ära tooma,
surid mürgi kätte. Pole veel teada, kuidas mürk mõjub teistele nokkloomadele. Et aga mürgi
otstarve ei ole kaitse kiskjate vastu, vaid võitlus rivaalidega, ei ole ta arvatavasti surmav.
Emased sünnivad kannustega, kuid kaotavad need esimesel eluaastal. Pikka aega arvati, et
nokkloom on ainuke mürgine imetaja, ent tegelikult toodavad mürki
annaabi.ee 
