Andres Ehin
Diektorgi magab, kõht punnis ja plass.
Viis naist on ukse taga sabas,
Kui üks päikesekiir nende lagipäid tabas.
Ja kohe viirastub neile metsa haljas müür
Ning jõeäärse künka liivane küür,
Ja aasad, kus lõhnab lilli värilisi,
Kus pole autosid ja ametnikke närvilisi.
Naised piimapudelid taovad puruks vastu seina.
Kaotatud kopikad meeles ei tekita leina.
Maha jättes turukotid jooksevad nad metsa poole amokki.
Nii et käbilinnul jääb imestusest lahti nokkki.
Nad heidavad metsa maha ja kuulavad, kuis kukkuvad käod,
Ning rõõmsaks saavad taas nende näod.
Aga peagi on jälle sügis ja paljad oksaraod
Ning nende ümber põimitud on tuule hallid maod.
Läbi pori minnakse koju või poodi.
Igaühel oma töö või abieluvoodi.
Humoorikas luuletus "Naiste mäss" näitab, millised on inimesed, kui ei pea mõtlema
argimuredele. Suvi, selles luuletuses, kujutabki puhkust või eemalepääsu tööst ja kurnavast
annaabi.ee 
