Küünlapäev
Palgati aastasulaseid ja
teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike
kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis,
kuhu selleks kokku mindi.
Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani.
Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad
oleksid kündmisel tugevad.
Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa
kukk maarjapäeval nokkagi kasta."
*Küünlad
Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.
Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus
rasvaküünlaid.
Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide,
protsessioonide ja pidulike hetkede juurde. Küünlavalgus
markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule.
Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks.
Eriti olulised on olnud küünlad, mis süüdatakse lahkunute
annaabi.ee 
