Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
igatsenud ja tema juhendajateks oli nüüd akadeemia paremik. Üsna pea jõudis ta järeldusele,
et on akadeemiast saanud peamise, mis tema jaoks sealt saada oli ja et otsiv ning katsetav
inimene võib omal käel töötades sama hästi või ehk pareminigi kunstis enese tee leida-
Märtsis 1897 lahkus lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd
vabakutselise kunstnikuna. Peale akadeemiast lahkumist ei muutunud Laikmaa eraklikuks
omaette nokitsejaks, vaid suhtles aktiivselt siinsete kunstnike ja kunstiõpilastega, võttis osa
akadeemilise kunstnikeühingu ,,Laetitia" üritustest.
1897. a. tuli Peterburist Düsseldorfi akadeemiasse õppima Kristjan Raud. Siin kohtus ta
esmakordselt Ants Laikmaaga ja peagi said kaks eesti kunsti tulevast suurkuju lähedasteks
sõpradeks.
4
1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus
kätte võidelda