Saurused
Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx
lithographica).
Jaotatakse vaagnaluu ehituse
järgi:
Sisalvaagnalised saurused :
Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad
olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju,
teravad hambad).
Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja
sabaga.
Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa
hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud
kaitsevahenditega.
Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed
esijäsemed, lihav saba.
Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-,
ankülo- ja sarviksaurused.
Lendavatest saurustest:
Dromaeosaurus
Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni
Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist
võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk.