"nokakujulised" - 1 õppematerjal

Okaspuude luhikonspekt 2012

kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga, kuid kasvab puukujulisena, ühetüvelisena, saades soodsail tingimustel 10... 20 (25) m kõrguseks. Käbid ebasümeetrilised, viltused, 4...6 cm pikad, allapoole suunduvad apofüüsid kandilised, nokakujulised, haakjalt tagasipöördunud püramiidja tipuga. Levinud Püreneedes, Sveitsi Alpides 300-2300 m kõrgusel. Pinus contorta Douglas ex Loudon ­ keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud.