Merikotkas
Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata,
eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki
haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad
võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv
saagiobjekt välja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jätavad kajakad kotka mällu
teadmise, et kunagi ei pääse ka valusatest nokahoopidest.
Elupaik:
Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja
männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal
merikotkaid nähtud juba sajandeid.
Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuuse- segametsades, rabamännikutes ning
mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust.
Põhiliseks pesapuuks on mänd, millele selle puudumisel järgneb haab. Pikemat aega kasutusel