AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
Kõrgeim võimukandja oli seal rahvakoosolek ehk veetse, kus
otsused võeti vastu toetuskisa tugevuse põhjal. Seal valiti Novgorodi tähtsaim ametimees ehk possaadnik. Vürst oli
valitav ja tema võim oli piiratud. Erandine terves Vana-Vene riigis valis veetse ka Novgorodi piiskopi, kellel oli
tähtis roll ka ilmalikus elus. Mongolid olid Sise-Aasia steppide rändkarjakasvatajad. Nad jagunesid hõimudeks,
mida juhtisid pealikud ehk khaanid. Lisaks olid ka ülikud ehk nojoonid. Hõimud sõdisid pidevalt, aga võimas
väepealik Temutsin tõusis teiste seast esile ja allutas oma võimu alla palju hõime. 1206. aastal nimetati ta Tsingis-
khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde-
Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele
makse maksma ja jäid neist sõltuvaks. Venemaa kuulus Kuldhordi (mongolite riik) mõjusfääri
annaabi.ee 
