Franz Kafka
kirjutuslaua alt välja tõmmata. Kohutav pingutus ja rõõm, kuidas
lugu minu ees arenes, kuidas hoovus mind edasi viis. Mitu korda
sel ööl kandsin ma oma raskust seljas.» «Otsusega» õnnestub
Kafkal esmakordselt läbimurd oma kirjanduslikule pärusmaale,
milleks on «selgeltnägevad seisundid» ja «unenäoline siseelu».
Novell kujutab endast peategelasest noormehe (Georg esimene
Kafka alter egode pikas reas) kummalise «allakäigu» lugu: para-
noilisest nõrkusest ja kahtlustamisest tõugatuna satub ta olukorda,
kus vähehaaval selgub, et tegelikkus on veel palju hullem, kui ta
oma kõige hullemates «luuludes» ette kujutada oskas. Analoo-
giliselt «Protsessiga» areneb «Otsus» seega äärmisse süngusse,
peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi
täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli
lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu
annaabi.ee 
