Erivajadustega lapsed - probleemi olulisus tänapäeva Eestis
) suunab valdavalt pere,
lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga
napib teadmisi ja oskusi varajaste arenguhäirete märkamiseks. Mõned neist ei ole sellest huvitatud või
hoopis häbenevad või lausa varjavad, teadmata, et varajane sekkumine võiks nii mõnegi probleemi
puhul anda häid tulemusi.
Kui laps on füüsiliselt terve, ei pruugi perearst teda peale aastaseks saamist piisavalt näha. Või kui teda
köhade-nohude tõttu külastatakse, ei pruugi häbelikum laps suudki lahti teha, et perearst saaks ta
vanusele vastavat kõnet hinnata. Samuti jääb arstile teadmata lapse nägemine-kuulmine, kui lapse-
vanem ise sellele ei osuta, sest kohustuslik kontroll puudub. Perearstidele on koolieelses eas laste
profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises.
Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel