Juhan Liivi 3 luuletuse arutlus
Vastupidi, lahkuminek
oli kurb, kuid aeg ravib haavad, aga mälestused ei unune. Kõik jääb meelde ning ilmub
piltidena edasises elus ja uute armastustega võrreldakse alatihti seda esimest ja kõige
tähtsamat.
Esimest kahte rida lugedes tulevad ette pildid ameerika romantilistest komöödiatest, mille
ainestikuks on gümnaasiumi õpilaste omavahelised suhted. Filmi alguses "populaarsed"
ja "nohikud" teineteist ei salli, kuid lõppeb film ikka nii , et populaarseim õpilane armub
nö. nohikusse ja kõik elavad õnnelikult edasi.
Üks suu
Üks suu, nii vana
kui mullake;
ja mõtteis nägu
nii vagune.
Ja mõtteis nägu,
nii aus ta;
nii vaikne, valul
ja sõnata.
Nii aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kullane.
See on mu ema,
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake!
Autor armastab oma kodumaad ning austab seda kõike, kus ta on sündinud ja elanud. Ka
kõigest sellest , mis on toimunud kodumaa pinnal peab ta lugu ning leiab, et see maa on
elamist väärt.