Eleaatide koolkond
Sellised on aga just inimeste, surelike astutud rajad, mis
toetuvad meeltekogemusele ning on leidnud väljenduse ja saavad kinnitatud üldlevinud
arvamustes. Kuid siin ongi nüüd problemaatiline punkt Parmenidese mõtlemises – mingis
tähenduses on ka need “käimatud rajad” ju olemas, kui tavalistel inimestel on võimalik neid pidi
käia.
Teine Parmenideselt pärit fragment annab edasi neid jumalanna sõnu, mis paistavad seda käsitlust
kinnitavat:
Vaja üteldagi ning mõteldagi (noein) olev ise (to eon) olemas.
ON olemas ometi olemine (esti gar einai). Ei miskit (olematut) ei ole.
Seda lasen sul lausuda.
Esiti juhatan sind sellelt küsimise teelt, siis aga tollelt, mida surelikud, olemata midagi näinud
(midagi teadmatuna) sõtkuvad, kahepäised: nõutus nende rinnus ajab ekslevat meelt; nii ajelevad
nad, kurdid, samuti sõgedadki, jahmatatuna, vahet-tegematu sugu, kes on pidanud olla niikui
mitte olla selleks samaks ega mitte selleks samaks
annaabi.ee 
