Bakterid
aeglane, võib vajada selektiivseid söötmeid. Perekonna tasandil saab identifitseerida mikro- ja makroskoopilise välimuse
järgi. Liigitasandil on enamasti vaja genoomi analüüsimist.
Ravi ja profülaktika.
Ravitakse antibiootikumidega, näiteks sulfoonamiididega, haavakorrastusega. In vitro toimivad ka amikatsiin,
imipeneem, tsefalosporiinid, aga nende in vivo toimimine on tõestamata. Ravi peaks dissemineerumise tõttu kestma 6
nädalat või kauem.
Ekspositsiooni vältida ei saa, kuna Nocardiae on üldlevinud.
Rhodococcus
G+ nõrgalt happekindlad bakterid, alguses pulgakujulised, muutuvad kokoidseteks. Võib esineda rudimentaarne
hargnemine, aga sellist filamentsust nagu Nocardia puhul ei esine.
Tähtsaim inimpatogeen on R. equi, mis on järjest olulisem patogeen immuunkompromiteeritutel. Kui varem peeti
haigust herbivooride omaks, tööala tõttu ka veterinaaridel ja talunikel esinevaks, siis nüüd ei ole nakatunutel reeglina
saastunud mulla või kariloomadega kokkupuuteid
annaabi.ee 
