Faagiteraapia
See kujutab endast erinevate
bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed
faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta
faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest
ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud
viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015).
Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval
1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest
tundmatu antibakteriaalse ühendi, mis kahandas bakterite Vibrio cholerae hulka jõevees ning mis
võis olla vastutav sealse koolera epideemia vähenemise eest. Sarnast fenomeni märkas kaks
aastat hiljem ka Venemaa bakterioloog Gamaleya, kui ta töötas Bacillus subtilis’ega. Mõlemad