Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud
liiga kauaks. Sellest tulenevalt oli kuninga asemel kaks valitavat konsulit. Neid valiti
aristokraatide seast. Vabariikliku korra seadmisel hakati lahutama vaimulikku võimu
ilmalikust, mille täitjaks sai ülempreester.27
Vabariigi ajal suurenes samuti Rooma territoorium üle kolme maailmajao ning tekkisid uued
kihid ehk seisused : nobilitas ehk suurmaaomanikud ja aadel, kes olid tuntud isikud ning
pidasid suuremaid ameteid. Nobiltas jagunes kahte erakonda: 1) optiamates ehk aristokraatlik
senati erakond ja 2) populares ehk demokraatlik erakond.28
Vabariigi ajal jagunes rahvas kahe kategooria järgi väga erinevalt. Eelkõige oli rahvas jaotatav
juriidiliselt. Selle jagunemise kohaselt oli 1) täisõiguslikud Rooma kodanikud ja 2) väheste
õigustega Rooma kodanikud. Lisaks juriidilisele jagunemisele, sai rahvast kategoriseerida ka
maa-alaliselt