Alfred Bernhard Nobel
Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka
Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta
esimese plahvatuse 1862. aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas
Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases
tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli
noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või
vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus.
Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk
suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta
end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio
Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena.
annaabi.ee 
