ALFRED BERNHARD NOBEL Alfred Bernhard Nobel on tuntud kui rootsi keemik ja tööstur. Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis ning ta suri 10.detsembril 1896 San Remo's, kui ta oli 63- aastane. Surma põhjuseks oli ajurabandus. Tema suurimaks saavutuseks peetakse dünamiidi leiutamist 1866 aastal. Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud.
Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862. aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus. Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena. Nobel ei jätnud endast päranduseks ülesvõtteid, kuna keeldus fotograafidele poseerimast
annaabi.ee 
