"noasid" - 1 õppematerjal

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

vormide kasutamisega. Agrammatismid ilmuvad kõnesse sagedamini siis, kui Laura koostab ütluse plaani ise. Testiülesannetest osutus nimisõna tüvevariantide (lisa 7, ül 2.1) (95%) ja osastava käände lõpuvariantide (95%) kasutamisel (ainsuse omastav, osastav, mitmuse osastav kääne) raskeimaks mitmuse osastav kääne. Laura kasutas käänet õigesti 14 korral 19st (74%). Vigadest esines viiel korral morfofonoloogiline agrammatism (noasid, tähesid, peasid, seasid, ukse). Uuringu vältel avaldus kõnes nii morfoloogiline agrammatism (selle lumenemmest pro sellest lumememmest), kui morfofonoloogiline agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism. Süntaks. Võrreldes muude valdkondadega ilmneb Laural süntaktilistes oskustes enam probleeme. Võib öelda, et süntaksi puhul on peamiseks probleemiks lauseloome,