Eesti loodusgeograafia konspekt
· Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis
moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3-7 meetri, harvem kuni 15 meetri
TÄIENDA
· Veestik
· Väike lang
· Enamus jõgesid voolab Väinamerre
· Suurim (valgla u 3000 km2) ja pikim (112 km) on Kasari jõgi
· Üleujutusala 26-28 km2, suudmes delta
· Järvi vähe
· Põhjaosas rannavallide ja maasäärte taga Nõva järved
· Noarootsit mandriga ühendavas osas, mitmed jäänukjärved (Sutlepa meri, Saunja laht,
Tau laht)
Saaremaa
· Hõlmab ka mitmed naabersaared
o Asustatud neist on Vilsandi, Abruka, Muhu
· Palju ka väikelaide ja järv
o Maatõus
· Aluspõhjaks Siluri lademe lubjakivid
o Suuremad pangad põhjarannikul, enamasti seotud biohermidega (fossiislsed
riffmoodustised). Siluri klint
· Suurim pinnavormistik on Lääne-Saaremaa kõrgustik
annaabi.ee 
