"noahoopidega" - 1 õppematerjal

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

Sulla jäi ainuvõimule mõneks aastaks. Järgnevalt kerkis esile kolme mehe triumviraat ­ Pompeius, Crassus ja Caesar. Pärast seda, kui Crassus langes ühes lahingus Aasias, puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas Pompeiuse väe. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja ning ta laskis end nimetada diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari noahoopidega ühe senati istungi ajal. Varane keisririik Peale Caesari tapmist puhkesid uued kodusõjad. Esile kerkisid Atonius ja Octavianus. Aastal 31. e.m.a. sai Antonius merelahingus Octavianuselt lüüa. Võimule tulles aastal 30. e.m.a. võttis Octavianus endale nime Augustus ning sai kandma imperaatori tiitlit. Ta hõivas samal aastal ka Egiptuse ning ühendas seega kõik Vahemeremaad Rooma riigiks ning enda ainuvõimu alla. Aastat 30. e.m.a. Loetakse seega vabariigi lõpuks.