Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Osoonikihi mõõtmisi teostab ka venelaste METEOR satelliit, mis lasti orbiidile 1991 aastal. 1991
aastal viis kosmosesüstik "Space Shuttle" orbiidile kõige aegade kalleima ja suurima
atmosfääriobservatooriumi UARS (U pper Atmosphere Research Satellite), mille põhitegevuseks
on inimtegevusest tingitud keskonnamuutuste uurimine. Tulipunktis on seejuures osoonikihi
seisund.
M.Kannineni ja P. Anttila(1993) andmeil asuvad osoonikihti mõõtvad seadmed ka tehiskaaslastel
NOAA10 ja NOAA11. Nad edastavad põhiliselt infot Euroopa ja Arktika kohal asuva osoonikihi
olukorra kohta, lennates nendest piirkonadadest üle 8 korda päevas. Moodne tehnoloogia
võimaldab neil mõõta o soonikihti ka polaaröö ajal. Näiteks kasutab Soome Meteoroloogia instituut
antud tehiskaaslaselt saadavat infot osoonikihi kogupaksuse arvutamiseks.
Ka paljud teised riigid on mures osoonikihi tuleviku pärast. 1993 aastal saatis Jaapan osoonikihi
uurimiseks maailmaruumi 2 uurimisraketi