Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
baltisaksa kultuurist, siis nooreestlased nõudsid, et eeskujudena võiks arvesse tulla Inglise ja
Prantsuse traditsooniga. Euroopa, mida enne oli esindanud Saksamaa, avardus – vastuhakk
sumbunud baltisaksa mõtteviisile. See, mida „N-E“välja pakub, on eliidikultuur, mille üks oluline
muutuja on see, et kultuur seoti linnaga. „N-E“ on moodsa linnakultuuri edendaja. Nende
suhtumine loomingusse oli mõnevõrra teine: seni harrastuslik, ajakirjanduslik. Nnooreestlased said
aru, et pooliku hoiakuga ei jõua kohale. Võeti suund kunsti professionaliseerumise poole.
Tõsteti esile noorus kui ühiskonda muutev ja edasiviiv jõud, st selgelt enese eraldamist
konservatiivsusest, pessimismist, mis levis venestusajaga. Eraldati end baltisaksa mõtteviisi
pooldajatest. Nõuti idealismi, seniste jõudude koondumist.
Mõjusid, mis nt olid olulised Tuglasele või Suitsule jne, oma kriteeriumitest lähtus Aavik. See polnud
ülimalt üksmeelne „N-E“ sisering