Kodusünnituse toetajate jutust võib aru saada, et neile on tähtsam sünnitamise protsess, kui nende või lapse tervis. Muidugi ei saa see olla tõsi, et kellelegi pole tähtis oma järglase või enda tervis, kuid kodusünnitamisega kaasneb väga suur risk. Sünnitus olukord võib muutuda iga minutiga ja laps ning ema võivad liiga hilja jõuda haiglasse. See võib saada saatuslikuks neile. Olgugi, et ämmaemand on profesionaal, ei näe tema töö iseloom ette erakorralise sünnitusabi andmist, seetõttu ei saa kunagi kindel olla, kas ämmaemand oskab vähendada täielikult halbu sünnitulemusi. Kodus pole sünnitamiseks õiget keskkonda. Esiteks pole kodus vajalikke haiglamasinaid, näiteks elustamisaparaati. Teiseks pole kodus piisavalt vajalikke rohte, süstlaid või muid vajaminevaid asju. Kolmandaks, kodus on sulle abiks ainult ämmaemand, kes teab arvatavasti vähem kui haiglas olevad mitu arsti. Viimaseks võib tuua selle, et kodus pole nii puhas kui haiglas
preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K. (uusaeg, Eesti, XIX, XX saj) võttis kasutusele malleiini hobustel.
annaabi.ee 
