Tutanhamon
vljakaevamised olid alles algusjrgus. Howard Carter kirjutab: Kuni me
eeskambriga hele poole judsime, olid meie nrvid, meeleolust hoopiski
rkimata, kohutavas seisundis.
Eeskambris pildistati iga eset selle leidmise kohas, joonistati seejrel les
ning valmistati ette konserveerimiseks. hes teises, thjana leitud vaarao
hauakambris, seati sisse laboratoorium. Lakkamatult saabus kirju ja telegramme.
Jagati nuandeid konserveerimiseks, paluti suveniire (Ka mne liivterakese
eest oleksin tnulik.), nnitleti, pakuti abi, pti elustada
sugulussidemeid (Te olete ometi meie nbu, kes elas 1893. aastal Camberwallis
ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.).
Vljakaevajate, vhemasti teadlaste seas vttis aga sootuks teisel phjusel
maad ha suurenev nrvilisus. See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon-
savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra
kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan
annaabi.ee 
