Eesti Rahvamuusika
naiselik
alg riim
arhailine keel
Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus
liigitus:
töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi
virkusega)
tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud)
jutustavad laulud
lüürilised laulud (eluolud, tunded)
laste ja hällilaulud
1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud
2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli)
3. Tubaste tööde laulud
UUEM RAHVALAUL
Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine
tunnused:
eepiline sisu ja meeste temaatika
aktuaalsed sündmused
värsiread koonduvad salmidesse
lõppriim
kaasaegne keel
repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat)
skandeerimist ei tehta