Renessanss on üks ajajärk , mis oli 1300-1600 aastal. Renessanss hakkas arenema keskaja lõpus ning lõppes baroki alguses. Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG
Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita –
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (16.saj lõpp - 17 saj.) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju
ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale
annaabi.ee 
