Ajaloo uurimustöö
vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile
vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja
kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist
enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud
sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A.
Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu,
vallutasid Riia ja korraldasid enamlusesõbralikkuses kahtlustatute kallal kohutava veresauna.
Samal ajal tungisid põhjast Lätimaale Eesti väed. Kahe tule vahele jäänud punased tõmbusid
paanikas ida poole. Landeswehr'i juhid nõudsid Eesti vägede lahkumist Lätist, Eesti pool
vastas samaga. Ulmanise valitsusega liidusuhetes olevate eestlaste ja saksa vägede
kokkupõrge muutus möödapääsmatuks.