Krüogeensed pinnavormid -Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda
Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike
annaabi.ee 
